Augustis sõlmis Lindström koostööleppe tekstiilitöötlusettevõttega Rester, millega meist sai esimene Eesti ettevõte, kes suudab pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse suunata. Koostöö on ainulaadne kogu Põhjamaades ning laob tugeva vundamendi mõttemalli muutumisele kogu Euroopas.
Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada – täna Eestis selleks aga mõistlikke alternatiive napib. Kõikidest tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest kogutakse hetkel liigiti hinnanguliselt 30%, millest umbes pool suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad oma „elu“ ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases.
Lindström tahab seda muuta. Meie roheline tekstiiliteenus rajaneb ringmajandusel põhinevatel protsessidel ning vastutustundlik mõtteviis on läbiv osa nii meie teenuslahendustest kui toodete disainimisest. Jätkusuutlikud väärtused saadavad meie kogu tegevust, alates vastupidavate, eetiliselt toodetud materjalide valikust, rõivaste taaskasutamisest ja parandamisest, efektiivse ressursikasutusega pesuprotsessidest, lokaalsest tootmisest kuni oma eluea lõpetanud tekstiilitoodete väärtustava taaskasutuseni. Ja me ei kavatse oodata aastani 2025, vaid teeme algust nüüd. Kohe.
Nii sai 2021. aasta augustis alguse Lindströmi koostöö Soome tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kus töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. Kõige suurema osa Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsiooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali. Resteris saab see võimalikuks, sest firma välja töötatud innovatiivne lahendus võimaldab pea kõik oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta – täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud tööriided. See koostöö on oluline samm liikumaks meie ambitsioonika eesmärgi poole, milleks on 2025. aastaks suunata ringlusesse 100% meie juures eluea lõpetanud tekstiilidest – olgu need õli- ja kemikaaliplekkidega tööriided, disainvaibad või hotellitekstiilid.
Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks. Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et tekstiilitooted oleksid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära sorteeritud. Sorteerimisel tuleb abiks, et iga Lindströmi tööriie kannab tänaseks informatiivset RFID-kiipi, millele on tulevikus plaanis juba tootmisel kanda info tekstiilitoote koostise kohta. Nii valmib juba lähiajal lahendus, et tööriideid lihtsa vaevaga vastavalt koostisele ja kvaliteedile sorteerida.
Sorteerimine on aga juba tagajärgedega tegelemine. Tegelikult tasub taaskasutusväljunditele mõelda juba riideid hankides, kui kaalume millisest materjalist riideid osta ja kas üldse? Kõige jätkusuutlikum on valida ajatu lõikega esemed, mis on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist ja mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada. Usume, et jätkusuutlik liikumine annab hea tõuke, et iga valdkond mõtleks läbi, kuidas saaksime liikuda ostukeskselt ettevõtluselt teenuslahendusteni. Kui juba täna oskame luua autode rendivõrgustikke ja nutiseadmeid rentida, siis saab sedasama ju teha nii vaipade, tööriiete kui ka puhastustekstiilide puhul.
Tekstiilivaldkonna pioneerid
S
tockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta. Ning nagu öeldus, siis liigiti kogutakse hetkel hinnanguliselt vaid 30%, millest omakorda vaid pool jõuab uuesti tarbijate kasutusse. “Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks puuduvad Eestis täna efektiivsed lahendused,” selgitab Lindströmi tegevjuht Kadrian Jaagund.
Tema sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab tänapäevaste lahenduste nappus kogu Euroopat. “Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta. Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse.
„Täna oleme üks vähestest, kellel on õnnestunud ses ebakindlas olukorras partner leida ning sisuliselt kõik oma tööriietest ringlusse suunata,“ ütles Jaagund. „Oleme vastutustundlike lahenduste osas tekstiilivaldkonnas pioneerid, sest sellest ei sõltu mitte ainult meie endi jätkusuutlik käekäik, vaid ka meie partnerite, järeltulevate põlvede ja meie planeedi heaolu. Seepärast oleme otsustanud, et 2025. aastaks suuname ringlusse 100% meie juures eluea lõpetanud tekstiilidest ning 2035. aastaks on kogu meie globaalsete tegevuste süsinikbilanss nullis. Meiega koos võid olla kindel, et oma eluea tekstiilina kaotanud esemed saavad väärika uue elu ning ei lõppe prügilates, jäätmepõletustehastes ega valedes kätes,” sõnas ta.