Planeedi eest hoolimine

Kuigi meie eesmärk on vähendada energiakasutust ja liikuda taastuvate energiaallikate poole, ei ole see alati nii lihtne. Meie kütteõlikasutus kasvas 2020. aastal tänu kvaliteediprobleemidele biogaasitarnes meie Oulu pesumajja Soomes. Kuna selline olukord ei ole vastuvõetav, otsime paremaid lahendusi. Üleilmse põhimõttena julgustame süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks kõiki oma erinevates riikides asuvaid rajatisi valima tulevikus kasutuseks rohelise taastuvenergia.

Suurem osa pesumajades tarbitavast energiast kulub pesuvee soojendamiseks ning tekstiilide kuivatamiseks ja hooldamiseks. Madalamad pesemistemperatuurid, lühemad protsessid ja tõhus energiakasutus on viimastel aastatel pesumajades energiatõhusust parandanud. Väiksema veetarbimisega kaasneb ka väiksem energiatarbimine.

Heitvee soojust kasutame pesemisprotsessis puhta vee soojendamiseks. Mõnedes pesumajades kasutatakse ära ka pesukuivatite soojust. Heitvee soojusvahetid lisatakse kõikidele rajatavatele pesumajadele ja vanadele pesumajadele laiendamisprojektide või masinate vahetuse käigus.

Meie tegevuses peamisteks tekkivateks jäätmeliikideks lisaks tekstiilile on liiv, heitveesete ja ohtlikud jäätmed. Liiv ja heitveesete tulevad mattide pesemisest ja heitvee töötlusest. Ohtlikud jäätmed aga tööstuslikest puhastuslappidest ja heitveepuhastitest. Ohtlike jäätmete kogus on osaliselt suurenenud tänu heitveesetete kõrvaldamise kohalikele nõuetele.

2020. aastal käivitasime uue tekstiilijäätmete hierarhia ja täpsustasime jäätmearuandlust veelgi. Samuti oleme parandanud oma pesupesemise keskkonnaaruandluse süsteemi, et suurendada läbipaistvust ning toetada paremini meie pesumajade ja kogu kontserni vajadusi. Plaanime kontserni aruandluse parandamisega jätkata ka 2021. aastal.

2020. aastal ostsime 3227 tonni uusi tekstiile. Kogus on oluliselt vähenenud, nimelt 34% võrreldes 2019. aastaga. See väljendub eelkõige hotellidele, restoranidele ja tualettruumide ostetud tekstiilide puhul, aga vähenemist on näha ka töörõivaste tekstiilide kogustes. Uute töörõivaste tarnimine on vähenenud ka tänu meie risttellimuse süsteemile. Selle meetodi abil võtsime 2020. aastal taaskasutusse 230 000 töörõivast, mis tähendab, et hoidsime kokku sama koguse uute tööriiete valmistamiseks kuluvad tekstiilid.

Spetsiaalsetes pesumajades pestud tekstiilid väljastatakse klientidele jaotuskeskuste kaudu või transporditakse sõidukitega otse klientidele. Pea- ja kohalikke transpordimarsruute optimeeritakse pidevalt. Transport on suunatud täiskoormusele ja sama sõiduk, mis tarnib puhtaid tekstiilitooteid, korjab ka kokku määrdunud esemed. Optimaalselt tarnib sama sõiduk kõiki nõutavaid tooteid korraga.

Keskmised tarnekilomeetrid suurenesid 2020. aastal ja on nüüd 254 kilomeetrit tekstiili kilogrammi kohta. Eelmise aasta kasv võis olla tingitud osaliselt tarnekilomeetrite paremast aruandlusest, kuid ka tarnitavate tekstiilitoodete arvu vähenemisest COVID-19 olukorra tõttu, sest transpordivahenditele laaditi üldiselt vähem tekstiile kui eelmistel aastatel. Kuna meie teeninduskeskused väljaspool Soomet teenindavad suuremaid geograafilisi piirkondi, on sealsete tarnete läbisõidu suhteline osakaal veetava tekstiili kilogrammi kohta suurem kui Soomes. Meie tütarettevõtete keskmine tarneläbisõit oli 2020. aastal 380 meetrit kilogrammi tekstiili kohta, samas kui Soomes oli see vaid 141 meetrit.

Aastal 2020 oli meie kontserni heitkogus 334 g/kg CO2 ekvivalenti. See hõlmab tekstiili pesemist, kuivatamist, hooldamist ja parandamist, samuti meie ruumide kütmist ja valgustamist ning tekstiili tarnimist klientidele. 2020. aastal jätsime oma CO2 arvutusest välja ärireisid, kuna peame seda meie tegevusele vähem oluliseks keskkonnamõjuks.

Me võtame pesuprotsessi vee ringlusse. Tavaliselt tuuakse loputusvesi ringlusega tagasi pesu pesemiseks ja loputatakse alati puhta veega. Mõnel juhul saab loputusvett kasutada tugevamalt määrdunud pesu pesemiseks, nagu rullrätikud või tööriided aga ka vaibad.

Kogu meie heitvesi töödeldakse

Kogu meie heitvett puhastatakse filtritega, mis on ette nähtud selles leiduvate hõljuvate tahkete osakeste, ebemete ja mustuse eemaldamiseks, enne kui see lastakse kanalisatsiooni. Sõltuvalt kohalikele nõuetest on mõnedes pesumajades ka suuremad heitveepuhastid. Sel juhul eemaldatakse ka raskmetallid ja muud kahjulikud ained.

Oleme oma partneriteks valinud professionaalsed pesuvahendite tarnijad, kes pakuvad meile uusimat tehnoloogiat ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Igasse pesumajja on paigaldatud töötajatele ohutud automaatsed pesuvahendite doseerimissüsteemid. Annused on väga optimeeritud, mis tähendab, et me ei kasuta ülemäära suuri koguseid ja seega ei jää pärast loputamist tekstiilidesse kahjulikke jääke. Pesemise ja loputamise kvaliteet on tagatud doseerimissüsteemi automaatse jälgimisega koos korrapäraste protsessi kontrollmõõtmistega.

Meie pesuvahendid on valitud nii, et need ei kahjustaks keskkonda ja inimesi. Näiteks ei kasuta me optilisi valgendajaid ja püüame minimeerida kloori tarbimist, mida on siiski vaja mõnel juhul raskete plekkide eemaldamiseks. Soomes oleme suutnud kloori tarbimist viimastel aastatel edukalt vähendada, kuid teistes riikides kasutatakse seda endiselt laialdaselt ja kogus kilogrammi pestud tekstiili kohta on 2020. aastal isegi suurenenud. 2020. aastal oli meie keskmine klooritarbimine 0,90 g/kg. Uue ettevõttesisese keskkonnaaruandluse süsteemiga saame ka klooritarbimist senisest paremini jälgida.