Keskkonna heaks on igaühel võimalus anda oma panus. Üks viis selleks on kinkida vanadele tarbetekstiilidele uus elu.
Keskmiselt viskab iga inimene aastas ligi 40 kg riideid ära, kuigi 95 protsenti igapäevastest tekstiilidest on võimalik ümber töödelda. Üks seesugune tekstiil on saunalina, mis tiheda kasutamise tõttu elab oma aja ühel hetkel ära. Vana saunalina koht pole aga prügikastis, vaid seda on võimalik nutikalt taaskasutada nii koduses majapidamises kui ka ettevõtetes kaasaegsete lahenduste abil.
Milline on ühe saunalina eluiga?
Saunalinade eluiga sõltub sellest, kui tihti neid kasutada, pesta ja kuivatada. Pesemisel ja kuivatamisel kaotavad tekstiilid kiude ja seepärast “väsivadki” nad mõne aja möödudes ära. Keskmiselt kaotavad saunalinad oma pehmuse ja imavuse kahe-kolme aastaga.
Ühe saunalina valmistamiseks kulub suurtes kogustes puuvilla, mille kasvatamine on meie planeedile kõige kahjulikum maaharimise viis. Ühe saunalina valmistamiseks kulub umbes 5000 liitrit vett. Sama kogus vett kulub, kui olla üheksa tundi duši all. Seepärast ei tasu vana saunalina asemele kohe uut soetada, vaid mõelda viisidele, kuidas sellele uus elu anda ning teha teene keskkonnale.
Saunalina kodune taaskasutus
Pikemalt kasutusel olnud väsimusmärkidega saunalina saab mitmel moel taaskasutada. Lihtsa ja kiire näputööga saab sellest teha väiksemad käte- või näorätikud. Suuremad meisterdajad saavad erinevaid rätikuid kokku õmmeldes või põimides teha neist praktilise ja mõnusa vannitoavaiba. Samuti saab saunalinast lõigatud käepäraseid tükke kasutada koristuslappidena, mida on hõlbus pesta ning uuesti kasutada.
Vanem saunalina tasub ootele jätta ka autosse, et spontaansed suplused ja piknikud pidamata ei jääks. Kui aga saunalina enam enda tarbeks kasutada ei taha, saab selle näiteks koduloomale tema pesasse või kandepuuri alla panna. Korralikud rätikud, millele oma majapidamises enam kohta ei leia, tasub annetada ka erinevatele organisatsioonidele.
Vastutustundlikkus ettevõtetes
Saunalinu kasutatakse suurel määral erinevates ettevõtetes ning aina enam liigutakse ka suuremal tasandil keskkonnasõbralike lahenduste poole. Kaasaegne ja ressursisäästlik lahendus on näiteks tekstiilide rentimine.
„Ettevõtete esimene samm jäätmete vähendamisel on toota vaid nii palju tekstiili, kui klientidel vaja on ja teha need võimalikult vastupidavad. Aina enam kogub populaarsust ka tööriiete renditeenus, mis aitab koos tööstusliku pesuga, mida me pakume, oluliselt kokku hoida vett, pesuaineid ja elektrit ning vähendab ka süsiniku jalajälge,“ kinnitab Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund.
Kui riie peakski katki minema, siis on seda lihtsam parandada. Kui tekstiili päästa pole võimalik, saab seda nutikalt ümber töödelda. Kadrian Jaagundi sõnul suudavad nad täna 84% tekkivatest tekstiilijäätmetest taaskasutada või toota sellest energiat ning suund on võetud sellele, et just taaskasutuse osa veelgi kasvatada.
„Kulunud, kuid endiselt imavad froteerätikud jõuavad uuele ringile näiteks tööstuslike puhastustekstiilide, absorbeerivate mattide ja polsterdustena. Pehmeks kulunud froteehommikumantlid on ümber töödeldes aga ka ideaalne materjal lasteriietele“, selgitas Jaagund.