Vajame uusi rakendusi ringlusest eemaldatud tekstiile
Lindström tootis 2017. aastal 10 tonni tekstiilijäätmeid. Tekstiilijäätmete taaskasutamise määr oli 71 %; Soomes 100 % ning umbes 34 % Euroopa ja Aasia tütarettevõtetes. Ettevõtte eesmärk on viia 2020. aastaks taaskasutamise määr 90 %-le.
Võimaluste leidmine tekstiilijäätmete korduvkasutamiseks, eriti Euroopa ja Aasia tütarettevõtetes, on osutunud keeruliseks. Kuna käive nendes piirkondade suureneb, siis väheneb ka tekstiilijäätmete taaskasutamise määr; välja arvatud juhul, kui ettevõte suudab leida piisaval hulgal tekstiilijäätmeid kasutavaid partnereid.
Enamik Lindströmi tekstiilmaterjalidest on valmistatud puuvilla ja polüestri segust ning sisaldavad osi, mida on vaja käsitsi eemaldad, nt lukud ja kinnitid. Tänapäeva tekstiilitööstuse taaskasutamise lahendused eelistavad puuvillaseid tekstiile ja metallelementideta materjale.
Hoolimata katsumustest on Lindströmil õnnestunud välja töötada oma lahendusi ja leida koostööpartnereid, kes tekstiile taaskasutavad. Pidevalt on käimas ka läbirääkimised uute võimalike partneritega. Kuid vaatamata pingutustele on taaskasutusse suunatud tekstiilide kogus siiski nii väike, et see ei avalda mõju ettevõtte tekstiilijäätmete taaskasutamise määra parandamisele.
Täna näeb Lindström lahendust tekstiili keemilises lahustumises, mis võimaldab puuvillal ja polüestril keemilise protsessi käigus eralduda ning tulemuseks on uus tooraine.
Lindström jälgib Soomes hoolikalt Aalto ülikooli ja Tampere Tehnikaülikooli tegemisi, kes katsetavad uute tekstiilikiudude väljatöötamist vanade tekstiilide lahustamisel. Need lahendused on suunatud suurte jäätmekoguste töötlemiseks.
Samuti näeb Soome Keskkonnainstitutsioon (SYKE) keemiatöötlemist, kui ühte tekstiili taaskasutamise lahendust. Institutsiooni sõnul on nii taaskasutamine kui ka ringlusse võtmine keskkonnale parem, kui tekstiilide kasutamine energia tootmiseks.
Leiame, et keemiline lahustamine on üks kõige olulisemaid tulevikulahendusi, mis toob tekstiilid ringlusesse tagasi.