Kui esmapilgul võib tunduda, et ümbertöödeldud paberist valmistatud paberrätik on keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik valik, siis tegelikkuses on pilt palju keerulisem. Tualettruumi teenuseid pakkuva ettevõtte Lindström esindaja sõnul on põhjus lihtne – määrdumata paberjäätmete transpordile ning sellest taaskasutatud paberi valmistamisele kulub oluliselt rohkem energiat kui tavalise paberrätiku tarneahelale.
”Igasuguse paberrätiku, olgu siis puidust valmistatud tavalise paberräti või taaskasutatud materjalist valmistatud kätekuivatuspaberi jõudmiseks lõpptarbijani kulub hulgaliselt resursse, lisaks veele ja energiale ka transporti ja tööjõudu,” sõnas Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.
”Tekstiiliteenuse kutseliidu Wirtex andmetel kulub taaskasutatud paberrätiku tootmiseks tegelikult ligi kümnendiku võrra rohkem energiat, sest seda toodetakse ümberkäitlemisele jõudnud määrdumata paberist (ajalehed, kartong jne), mille transpordiks kuulub samuti omakorda ressursse,” sõnas ta.
Tema sõnul on ümbertöödeldud paberrätikul lühemad kiud, mis tähendab, et paber on kehvema kvaliteediga ning vähem vastupidav. ”Seetõttu kasutab lõpptarbija ühe kätekuivatuse ajal keskmisest rohkem paberrätikuid – statistika kohaselt kolm või isegi enam rätikut,” ütles Lindströmi esindaja.
Kasutatud ja määrdunud paberrätikuid enam ümber töödelda pole võimalik ja need lõpetavad prügikastis. ”Paberrätikud tekitavad näiteks kaubanduskeskuste avalikes tualettruumides keskmiselt 53 kg jäätmeid kuus, mis tähendab, et keskused näevad rohkem vaeva uputavate prügikastide tühjendamisega ning nende jäätmeveokulud on suuremad,” ütles ta.
Kuigi paberrätikuid on teoorias võimalik komposteerida, siis tegelikkuses seda täna kahjuks ei tehta ning see prügi jõuab olmejäätmetesse. ”Arvestades, kui väärtuslik tooraine on puit, võiksime seda kasutada millegi jäävama peale, kui 5-sekundilise kasutuskorraga paberrätik,” tõdes Jaagund.
Lindströmi esindaja sõnul peaksid keskkonnast hoolivad inimesed ja ettevõtted eelistama hoopis puuvillast kätekuivatusrulli, sest selle elutsükli jooksul tekib vähem keskkonnakahju.
”Puuvillast valmistatud kätekuivatusrullide elutsükkel on märkimisväärselt pikem – ühe käterätirulli eluiga on keskmiselt 100 pesukorda, mille jooksul on sellega võimalik kuivata 11 000 kätepaari. Keskmise kaubanduskeskuse külastajad, kelle käsutuses on keskuse peale näiteks 22 kätekuivatuspunkti, kulutaksid aasta jooksul ära kõigest 15,8 kätekuivatusrulli, samas kui paberrätikuid kasutades koguneb aasta jooksul ühtekokku üle 600 kg kasutuid olmejäätmeid,” nentis Jaagund.
Kätekuivatusrulli keskkonnasäästlikkus väljendub ka selle laialdastes taaskasutusvõimalustes – Lindströmi esindaja sõnul toodetakse kulunud kätekuivatusrullidest näiteks tööstuslikke puhastuslappe ja moppe.
Ettevõttest
Lindström on 1848. aastal asutatud Soome päritolu pereettevõte, mis tegutseb Eestis juba 27 aastat, pakkudes oma klientidele lahendusi ruumide puhtuse tagamiseks ja sisekujunduseks, aga ka töörõivaid ja töökaitselahendusi. Eesti ettevõtte 2018. aasta käive oli 15,3 miljonit eurot ning see tegutseb täna kolmes üksuses: kaks neist asuvad Harjumaal, Lool ning üks Tartus.