Pole ilmselt üllatus, et tekstiilitooted, sealhulgas ettevõtetes ja asutustes kasutuselolevad töörõivad on suure keskkonnajäljega. Kui täna lõpetab suur osa neist oma teenistuskäigu prügimäel või jäätmepõletusahjus, siis paari aasta pärast on taoline lõppvaatus keelatud. Seetõttu tasub tekstiiliettevõttes Lindström ostjana töötava Ave Paalbergi sõnul ettevõtetel juba töörõivaid soetades mõelda, mis saab siis, kui ettevõttel neid enam vaja ei lähe.
Tööandja hangitud riideid kasutatakse ohutuse, hügieeni ja esinduslikkuse tagamiseks paljudes sektorites – olgu tegemist ehitus- või tootmistööde, kaubanduse, teeninduse, julgeoleku- või meditsiinivaldkonnaga. Töötajate rõivastega varustamiseks on organisatsioonil laias laastus kaks võimalust – need riided kas osta või rentida. Mõlemal variandil on oma plussid ja miinused. Neid hinnates kiputakse sageli keskenduma eelkõige rõivaste ostu- versus rendikulule, vähem mõeldakse hooldamisele ja töötajate ajakasutusele ning veelgi harvem sellele, mis saab riietest siis, kui ettevõte või asutus neid algsel eesmärgil enam ei vaja.
Tekstiilirendiettevõttes Lindström ostjana töötava Ave Paalbergi sõnul võib see hetk saabuda palju kiiremini, kui arvatud. Ta toob näite, et kui numbrit 54 kasutanud lahkuva töötaja asemel värvatakse numbri 48 kandja, võibki juba senine rõivas üleliigseks osutuda. Harvad pole ka juhud, mil brändivahetuse käigus otsustatakse välja vahetada kõik bränditud tööriided ja endise logoga riietusega ei osata midagi peale hakata. Lindströmi esindaja märgib, et keskkonnajalajäljele mõtlevad organisatsioonid siiski üha rohkem. “Muutusi toob ka aasta 2025, mil jõustuva seadusepügala kohaselt peavad nii elanikud kui ka ettevõtted oma tekstiilijäätmeid liigiti koguma ja neid prügimäele ladestada või põletusahju saata ei tohi,” ilmestab Paalberg üha pakilisemaks saavat vajadust riiete kasutusea lõpule aegsasti mõelda.
Läbimõeldud firmasümboolika kasutus võib palju päästa
Paalbergi sõnul võib märgatavat raha- ja keskkonnasäästu tuua juba ainuüksi see, et mõeldakse hoolikalt läbi, kui palju ja kuidas rõivaid brändida. “Kindlasti tuleks vältida juhtusid, mil brändiuuenduse tõttu leiab kiire teekonna prügi sekka hulk kasutuskõlblikke riideid. Tasub läbi mõelda, kuidas brändi rõivastel esitleda – kas täislogo peab olema igal rõivaesemel või mõnel juhul piisab eelkõige kanga värvist või mõnest tähest, samuti, kas logo võib lahendada embleemina, märgina või teistviisi lihtsasti eemaldatavana. See annab rõivale pikema kasutusea ja paindlikkuse – ettevõte saab logo vahetudes selle kas ise uuega asendada, anda rõiva töötajale erakasutusse või uuele ringile väljaspool ettevõtet, muretsemata, millist mõju see ettevõtte brändile tooks,” selgitab Lindströmi esindaja.
Kui riie enam ettevõttes kasutamist ei leia, tasub esmalt mõelda, kas see võib kandmiseks sobida kellelegi teisele. Üheks võimaluseks on pöörduda kasutatud riiete müügiga tegelevate MTÜ-de poole. “Kui riietega ei kaasne firmasümboolika probleemi, on tõesti ettevõtetes kasutuselolnud rõivad meie kaudu endale uue omaniku leidnud. Kuigi valdav osa meie kaupluste kliente on eratarbijad, satub nende sekka ka töömehi, kes otsivad tööriideid,” räägib Uuskasutuskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Esme Kassak.
Kordus- ja taaskasutust lihtsustab rõivaste rent
Kui riie on rõivana oma aja ära elanud, tasub mõelda, kuidas seda oleks võimalik järgmisel ringil kasutada. Näiteks saab sõltuvalt kangast osa tekstiile kasutusele võtta puhastuslappidena. «Nutikaid uusi lahendusi on leitud sihtasutuse Hea Hoog või EKA tudengite abiga, kes on teinud tekstiilidest lemmikloomapesasid, kotte või uusi ägedaid riideid,» annab Esme Kassak nõu. On ka ettevõtteid, kes on ise oma vanadest tekstiilidest korraldanud uute loomist – vastupidavast materjalist tööriietest saab näiteks valmistada kotte.
Lindströmi esindaja aga möönab, et taolised lahendused tähendavad ettevõttele aja- ja rahakulukat kõrvaltegevust, sest läbimõeldud tekstiilide taaskasutussüsteemi Eestis veel ei ole. Ave Paalbergi sõnul on lihtsamas seisus need organisatsioonid, kes rõivaste ostu asemel on need rentinud – sel juhul hoolitseb tekstiilirendiettevõte nii rõiva keskkonnasõbraliku tootmise, hoolduse kui ka selle eluea lõppedes taasringluse eest. Lihtsam on ka korduskasutus, kuna ühele ettevõttele ebavajaliku rõiva saab kohandada ja kasutamiseks anda mõnele teisele.
Rääkides logokasutusest, veenab Lindström oma kliente võimalikult palju kuumpressi asemel eelistama sellist lahendust, mida saab peale õmmelda ja maha võtta nii, et riide saaks vajadusel anda järgmisele ettevõttele. «Logode õmblemist ei telli me eraldi kuskilt, vaid selleks, et vähendada jalajälge ka transpordi arvelt, õmmeldakse need peale meie samas tehases, kus tehakse ka riided,» selgitab Paalberg. Ta lisab, et keskkonda säästev rõivaste rent ei ole suurte organisatsioonide privileeg, vaid see võib vägagi mõistlik valik olla ka vaid mõne töötajaga ettevõttele.
Uus elu: töötunked või teenindusriided akustilisteks paneelideks
Lindström otsis Eestis juba mõnda aega mõistlikku viisi, kuidas oma teenistusaja lõpetanud töörõivad keskkonnasäästlikult ringlusse võtta. Lahendus leiti paar aastat tagasi ja nüüd suunduvad pea kõik Lindströmi renditavad rõivad, mida tööriidena enam kasutada ei saa, Soome ettevõttesse Rester ümbertöötlemiseks. Resteris võetakse kangas spetsiaalse tehnoloogia abil nii-öelda tagasi lahti ning seejärel saab kiududest toota kas uusi tekstiile või näiteks akustilisi paneele, soojustus- või muid materjale. «Tegemist on meie toote elutsükli viimase etapiga, kuid keskkonnavaadet järgime mõistagi kõikides. Toodame rõivaid tellimuse peale vaid vajaduse tekkides, kasutame taaskasutust silmas pidavaid materjale ja disaini, hooldame tekstiile võimalikult väikese jalajäljega ja parandame neid. Riideid, mida üks ettevõte enam ei vaja, saab kasutada meie teine klient ning kui tööriiete teenistusaeg rõivastena jõuab lõpule, saavad nad uue elu ümber töödeldes. See on täiuslik ringmajanduse mudel, kus niidist saab rõivas ja rõivast jälle niit,» võtab Paalberg rõiva elutsükli Lindströmis kokku.
2022. aastal suunas Lindström Eesti ettevõte ümbertöötlusele 45 259 kilogrammi oma kasutusaja lõpule jõudnud töörõivaid. Seeläbi, et riided päästeti prügimäelt, hoiti kokku ligi 33 miljonit liitrit vett ning välditi enam kui 134 000 kilogrammi CO2 heidet.