Paberkäterättidega kuivatatakse käsi vaid hetkeks, nende toormeks olev puit taastub metsas aga aastakümneid. See on olulise ressursi raiskamine, mistõttu tuleks Lindström Eesti tualettruumiteenuste spetsialisti Katleen Pariku hinnangul hakata sammhaaval loobuma paberrätikute kasutamisest tualettides.
„Kui me teeme puidust paberrätikud, millega viis sekundit käsi kuivatame ja siis prügikasti viskame, ei ole see mõistlik ega ka jätkusuutlik ressursikasutus. Puitu peaks kasutama jäävamate väärtuste loomiseks,“ ütleb Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja.
„Kõige jätkusuutlikum alternatiiv paberile on kätekuivatusrull – see on valmistatud puuvillast, mis taastub ressursina oluliselt kiiremini kui puit. Euroopa tekstiilitööstusega seotud liitude (WIRTEX/ETSA) avaldatud uuringu andmetel tekib puuvillarulli kasutamisel kätekuivatuspaberiga võrreldes ka 95% vähem jäätmeid ja selle käitlemine nõuab 48% vähem energiat. Üha rohkem ettevõtteid on seda mõistmas ja ka sellele kätekuivatuse meetodile üle läinud,“ ütleb ta.
Hügieenilisem kätekuivatus
Rullide kasutamine on üldjuhul ringmajanduse põhimõttel toimiv renditeenus – kätekuivatusrulli ei visata rulliku lõppu jõudes minema, vaid see läbib väga põhjaliku pesu. Kui sageli arvatakse, et paber on kätekuivatusrullist hügieenilisem lahendus, siis Katleen Pariku sõnul pisikuid rulli puhul pelgama ei pea.
„Kätekuivatusrulli jaotur tõmbab kasutatud rätikulõigu kohe pärast kuivatamist automaatselt kasutatud rulli konteinerisse, tagades nii, et igat lõiku kasutatakse kuivatamiseks vaid ühe korra ja kasutatud puuvill ei puutu ühelgi hetkel kokku puhta puuvillarätiga,” selgitab Parik.
Selline kasutusviis tagab tema kinnitusel hügieenilisema keskkonna ka jaoturi ümbruses. „Euroopa tekstiililiidu uuringu andmetel pesitsevad kätekuivatusrullide jaoturitel üldjuhul vaid üksikud ohutud bakterid. Paberrättide puhul on see number mitmekordne, lisaks on niisked rätid prügikastis ja selle ümbruses veel omakorda pisikukoldeks. Populaarsete survepuhurite sees ja läheduses võib bakterite arv olla kätekuivatusrulli lahendusega võrreldes lausa mitmesajakordne. Kuivatuse käigus paiskuvad hooletu pesija kätelt baktereid nii puhurile, kuivataja näkku ja kehale ning isegi kuni kahe meetri kaugusele puhurist,” sõnab Parik.
Lindströmi esindaja kinnitusel ei tasu karta ka seda, et korduvkasutatavad rullid ei ole 100% hügieenilised. „Kasutatud rullid on pärast 70–80 kraadi juures spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga pesemist taas puhtad ja kasutamiseks valmis. See teeb kätekuivatusrullist hügieenilise valiku, mis ei tekita tohutus koguses prügi,“ lisab ta.
Pool tonni paberjäätmeid
Tema sõnul ei adu inimesed sageli, kui suures mahus prügi ühekordsete paberrättide kasutamine tegelikult tekitab. „Näiteks keskmises kaubanduskeskuses, kus on 22 kätekuivatuspunkti, tekib paberrätikute kasutamisel aasta jooksul üle poole tonni jäätmeid, mida paraku ümber töödelda pole enam võimalik ja millest vaid väike osa komposteeritakse,“ selgitab Lindströmi esindaja.
Pariku sõnul kasutatakse ühte käterätirulli ühtekokku umbes sada korda ning Lindström on leidnud viisi ka oma elu äraelanud käterätirullide taaskasutamiseks. „Saadame need Soomes asuvasse Resteri tehasesse. Seal töödeldakse rullid ümber uueks kangakiuks, millest saab uut jätkusuutlikku tekstiili toota – seega oleme me puuvillarullide puhul välistanud tekstiilijäätmete tekkimise,“ lisas Parik.
Ettevõtted muudavad mõttemustreid
Oma keskkonnajalajälje ja tekkiva prügihulga vähendamine olid ka ettevõtte Nordic Milk jaoks peamised argumendid, miks otsustati kontorites paberkäterättidelt kätekuivatusrullile üle minna.
„Ühel hetkel tundus olukord, kus iga päev kulus vähemalt üks 135-leheline pakk kätepaberit, kontrolli alt väljuvat. Tohutu kuhi pabereid ja palju tööd koristajale,” räägib Nordic Milki büroojuht Janely Sepp. „Meid motiveeriski muutusele säästlik mõtteviis: vähendada enda jalajälge ja olla säästlikumad seal, kus vähegi on meie võimuses seda ise reguleerida,” nentis Sepp.
Kuigi suurim muutus, mida Nordic Milk märkas, oli kontoris kasutatava paberikoguse märkimisväärne vähenemine, usub Sepp, et mõttemustrite muutmine ulatub palju kaugemale olmeprobleemidest. “Meie püüdlus on alati olnud, et kontoris olevad inimesed looksid paremaid harjumusi ja viiksid seda mõtlemist edasi ka kodudesse ja sõpruskondadesse. Nii saame ettevõttena „nügida“ oma inimesi paremale rajale, et anda omalt poolt hoogu rohepöördele ning näha suures plaanis paremat ja kiiremat tulemust,” lisas ta.