Paljudes organisatsioonides kasutatakse ohutuse, hügieeni või esinduslikkuse tagamiseks tööandjale kuuluvaid riideid, mille pesemine ja hooldus jääb sageli töötaja hooleks. Milliseid õigusi, kohustusi ja soovitusi töörõivaste hooldamisel tasub silmas pidada, selgitavad tekstiilirendiettevõte Lindström ja tööinspektsioon.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja andma töötajale tööriietuse, kui töö laad seda nõuab. Seadus ei sätesta täpselt, milliste ametite puhul on tööandja kohustatud tööriideid andma. “Sageli kasutatakse tööandja rõivaid valdkondades, kus tööriie on samal ajal ka isikukaitsevahend, nagu näiteks ehitus-, elektri-, tootmis- ja päästetöödel või meditsiinivaldkonnas. Teine levinum põhjus on kõrged nõuded riiete hügieenile, mis on tervishoiu kõrval oluline ka näiteks toiduainetööstuses. Kolmas suurem grupp on sektorid, kus on vajalik esinduslik ja ühtne väljanägemine – näiteks teeninduses või julgeolekuvaldkonnas,” selgitab Lindström Eesti tootmisjuht Heike Tamm.
Lindströmi tellimusel uuringufirma Kantar TNS poolt Soomes 2022. aastal läbi viidud uuring näitas, et tööandja rõivaid kasutavatest töötajatest pesevad neid enam kui pooled (52%) ise.
Tööinspektsiooni konsultandi Piret Kaljula sõnul lasub tööandjale kuuluvate riiete puhul ka nende hooldamise kohustus tööandjal. „Tööandja võib soovi korral töötajaga sõlmida kokkuleppe, et töötaja peseb tööriideid kodus. Selline kokkulepe tuleb aga saavutada iga töötajaga eraldi, tööandja ei saa sundida töötajat kodus tööriideid pesema. Kui töötaja on kokkuleppega nõus, tuleb töörõivaste kodus pesemisega kaasnevad kulud – näiteks pesuvahendi, vee ja elektri kulu – tööandja poolt hüvitada,» lisab Kaljula.
Lindström: on elualasid, kus töörõivaste kodus pesemine on ohtlik
Lindstömi tootmisjuhi sõnul erinevad nõuded rõivastele suurel määral sõltuvalt sektorist ja on elualasid, kus rõivaste kodus pesemist ei saa mingil juhul soovitada. Viimaste alla kuuluvad valdkonnad, kus rõivad puutuvad kokku ohtlike kemikaalide või muude kahjulike ainetega ja võivad kodusel pesul ohustada nii pesijat ennast kui ka keskkonda, lisaks rikkuda pesumasina. Sedalaadi ohte kätkevad endas näiteks mehaanikute, teetööliste, ehitajate või maalrite tunked. Koduses pesus ei ole võimalik järgida ka erinõudeid, mis kehtivad näiteks elektroonikatööstuses kasutatavatele ESD-riietele.
Töörõivaste ise pesemist ei soovita Lindströmi esindaja ka meditsiinitöötajatele, kelle rõivad puutuvad kokku viiruste ja bakteritega, mida kodustesse tingimustesse kindlasti kaasa tuua ei tohiks. “Väliselt puhas ja hügieeniliselt puhas on kaks erinevat asja. Kuigi paljud plekid tulevad ka leige veega välja, siis madalatel temperatuuridel pestes võivad haigustekitajad kanduda üle teistele masinas olevatele esemetele või koguni pesumasinasse jääda, rääkimata pisikuleviku ohtudest juba rõiva teekonnal koju,» selgitab Tamm. Tema sõnul näitavad tervishoiutekstiilide alal tehtud uuringud, et bakterid võivad kodus pestud riietes ellu jääda ja tekstiilis elada kuni 21 päeva.
Koduse pesu otstarbekuse seab Tamm kahtluse alla ka valdkondades, kus riie täidab kaitsefunktsioone. Kui pesemisel ei järgita kindlaid nõudeid, võivad hävida tööriiete kaitseomadused, näiteks tule eest kaitsevad omadused.
“Tööstuslikus pesus lähenetakse iga sektori rõivastele spetsiifiliselt, et tagada riiete vastavus tööstusharu nõuetele ja tekstiili vajalike omaduste säilimine. Kasutatakse spetsiaalseid pesu- ja kuivatusprogramme. Tervishoiusektori nakkusohtlikud tekstiilid pannakse isesulavasse kotti, millega koos lähevad need masinasse, et vältida töötaja kokkupuudet ohtlike viiruste ja bakteritega. Lisaks eriprogrammile tehakse rõivastele desinfitseeriv pesu, mis tagab nende hügieenilise puhtuse,» selgitab Heike Tamm.
Mida tuleks töörõivaid kodus pestes silmas pidada?
Enne kui jätta töörõivaste pesemine töötajate hooleks, tuleks Lindströmi esindaja sõnul tööandjal veenduda, kas selliselt on võimalik rõivaste kaitse-, hügieeni- ja keskkonnahoiu nõuded täita. Kui kodune pesu on teostatav, tuleks töötajad varustada hooldusjuhendiga või selle puudumisel jälgida kindlasti riide sees lipikul olevaid tingmärke. “Vastasel juhul võib tööriie kaotada enneaegselt kaitseomadused ega täida vajalikku eesmärki. Pesutemperatuuril, masina täituvusel ja pesuaine kogusel on lõpptulemusele väga oluline mõju,“ kommenteeris Lindströmi tootmisjuht.
Tema sõnul tehakse sagedasti viga, et töörõivaid ja koduseid riideesemeid pestakse koos – põhjanaabrite seas läbiviidud uuringu kohaselt tegutseb selliselt koguni kaks kolmandikku töötajatest. “Seda tuleks kindlasti vältida. Tööriietuse pesemiseks vajalikud temperatuurid ja pesuvahendid ei ole sageli samad, mis sobivad tavariietele. Tervishoiutekstiilide puhul on aga näiteks oluline, et pisikutega kokkupuutunud rõivad ei saastaks ülejäänud esemeid,” lisab Heike Tamm.