Kas tööl käiakse lihtsalt sellepärast, et käia või selleks, et tööd teha? Lindströmis oleme tarku tööviise ja kaugtööd praktiseerinud juba aastaid ning tänavu juunikuus pälvisime eduka kaugtöökultuuri eest ka auväärse tunnustuse: tiitel Kaugtöö Tegija 2021! Millised on Lindströmi kogemused kaugtöö korraldamisest märgilisel koroonakriisi aastal? Millised edukad praktikad sellest kogemusest kaasa võtame, mille seljataha jätame, räägib Lindströmi personalipartner Krista Vihul.
Juunikuus tunnustasid Targa Töö Ühing, Elisa Eesti, Eesti Personalijuhimise Ühing PARE ning Workland Eesti kõige edukamaid kaugtöö tegijaid ning ühena eeskujulikest tunnustati ka Lindströmi tiimi! Kaugtöö jõudis Lindströmisse juba mitmeid aastaid tagasi koos meie
juhi Kadrianiga, kes on ka ise suur distantsilt töötamise entusiast. Nakkav eeskuju ja usalduslik suhtumine on aastatega loonud paindliku ja arvestava töökultuuri, kus asjad saavad edukalt tehtud ka siis, kui kõik töötajad igapäevaselt kontoris ei käi.
“Tarkade tööviiside teadlik arendamine on juba tulemusi toonud, kuna ettevõttesisesed uuringud näitavad, et vabadus töötamise aega ja kohta valida tõstab töötajate rahulolu ning võimaldab meie inimestel oma tööd tulemuslikumalt teha,” toob Vihul välja.
Koroonakriis – kaugtöökultuuri kiirendi
Koroonakriisi saabudes olid ettevõtete stardipakud kaugtöövalmiduse osas väga erineval kaugusel. Statistikaameti andmete kohaselt kasutas eelmisel aastal oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem.
Ka Vihuli sõnutsi toimis möödunud aasta justkui kaugtöökultuuri kiirendina: „2020. aasta on loonud väga mitmeid uusi käitumisharjumusi ja tööpõhimõtteid, mis on nüüd saamas osaks ettevõtete igapäevasest töökorraldusest,” sõnab ta. Nii on tänaseks juurdunud Lindströmi kollektiivi tugev hübriidtöökultuur.
“Koroona tipphetked panid meid mõtlema oma kollektiivile laiemalt – kuidas võimaldada valikuvabadus ka neile töötajate, kel varem pole olnud võimalust igapäevaselt kodukontorist tööd teha? Nüüd leidsime lahenduse, et näiteks klienditeenindajadki saaksid soovi korral kodukontorist toimetada. Kui varem on kodukontor tundunud kõigile sümpaatse lahendusena, siis tegelikult oli väga üllatav, et kõigile see ei sobigi. Viisime oma meeskonnas läbi ka rahulolu-uuringu, mille käigus selgus, et ainult distantsilt sooviks töötada vaid viiendik meie töötajatest. Suur enamus on hübriidtöö poolt ning ainult kontoris soovib töötada 6% meie inimestest. Ekstreemne kaugtöökogemus on ka nüüd järele proovitud ja suund selge – tulevikku liigume hübriidtööna,” kommenteerib Vihul.
Tiimitunnet saab ka hübriidtöös hoida
Et aina harvemad näost näkku kohtumised ongi nüüd uueks normaalsuseks saamas, on Vihuli sõnul vaja senised mõttemustrid ümber luua ning leida loovaid viise, kuidas inimesi distantsilt kaasata. Siit tulevad tema kolm nõuannet, kuidas hübriidkultuuris head tiimitunnet hoida:
1. Säilita inimlik suhe ja suhtlus
Paindliku töörežiimi jätkudes tuleb hakata rohkem mõtlema sellele, millised formaadid võimaldavad nii füüsilise kui ka virtuaalse kohalolu puhul võrdsel määral vahetut suhtlust. Lindströmi uueks traditsiooniks kujunesid virtuaalsed kohvinurgahommikud, mis pakkusid võimalust analoogselt kontorile veidi vabamas õhkkonnas kolleegidega lobiseda. “Algul oli ettevõtmine väike, kuid hiljem kasvasid kohvinurgahommikud väga populaarseks ning rääkimas käisid ka külalised – rääkisime joogast ja hingamisest, kohtusime tuntud Eesti näitlejatega, kes oma edulugudest, väljakutsetest ja karjääripööretest kogemusi jagasid. Nii kasvas kohvinurgast välja suur inspiratsioonihommikute seeria, millest sai kodukontorite aegu üks väga nauditav traditsioon igas nädalas, mida pikisilmi oodati,” ütleb Vihul.
2. Koosolekud päris inimestega, mitte initsiaalidega
Kas sina eelistad, kui koosolekul vaatavad vastu initsiaalid või huvitatud silmapaarid? Kui kõnes osaletakse videoga, muutub kogu koosoleku tunnetus ja etikett – oleme fokusseeritumad, teadlikumad, mõtleme kaasa ja tunnetame iga meelega. “Video on efektiivse kaugtöö korraldamisel äärmiselt oluline, nii on osalejad kohal nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Täna on see osa meie virtuaalsete kohtumiste etiketist,” sõnab Vihul. “See on aidanud ka meie omavahelisi suhteid lähedasemaks muuta – oleme tutvunud teineteise lemmikloomade ja pereliikmetega, saame aimu teineteise hobidest ja sisekujunduslikest eelistest ning kuna mõned kolleegidest töötasid osaliselt välismaalt, siis võib öelda, et oleme lausa koos kolleegidega Prantsusmaal ja Tenerifel käinud!” ütleb ta.
3. Too inimesed kokku ilma neid kokku kutsumata
Kuigi igaüks võib omas kodus töötada, ei pea see tähendama üksildust. Virtuaalsed võistlused on põnev viis, kuidas ka distantsil tiimitunnet hoida ja panna inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema. “Lindströmis kutsusime selleks ellu kevadväljakutse, mille jooksul proovisid tiimid punktide kogumiseks erinevaid talispordialasid, katsetasid uusi hobisid ja pingutasid heategevuse nimel. Võistlusmoment tekitas hasarti ja andis hea kogemuse, kuidas inimesi ühendada ilma neid kokku kutsumata. Soovitaksin seda kõikidele organisatsioonidele, kes edaspidi oma tööd hübriidvormis korraldavad,” soovitab personalipartner.
