Eksperdid hoiatavad meditsiinipersonali “töö koju kaasa võtmise” eest
“Juba koroonapandeemia puhkedes hoiatasid De Montfort University teadlased, et seni uuritud koroonaviiruste tüved suudavad tekstiilidel ellu jääda kuni 72 tundi,” sõnas tekstiilifirma Lindström tervishoiusektori võtmeklientide juht Merit Raudkepp.
“Konkreetselt Covid-19 näitel läbiviidud uuring näitab selgelt, kui oluline on see, et meditsiinipersonal ei “võtaks oma tööd koju kaasa” ehk ei viiks oma tööriideid kodusesse pesumasinasse,” hoiatab ta.
Uuringu käigus viidi läbi mitmeid katseid, kasutades selleks erinevaid temperatuure, pesuprogramme ja pesumasinaid (kodune, tööstuslik, haigla pesumaja ning osoonil põhinevad pesulahendused). Kuigi testides selgus, et pestes materjale väga kõrgetel temperatuuridel saab viirusest jagu isegi koduses pesumasinas, ei välista see ohtu, et saastunud riided ei võiks enne masinasse jõudmist jätta koroonaviiruse jälgi erinevatele pindadele, kust kodustel avaneb võimalus viirus üles korjata.
Eriti nakkusohtlikud haiglatekstiilid transporditakse õhukindlalt
Tööstusliku pesu korral sorteeritakse juba haiglas eriti nakkusohtlikud voodilinad, patsiendirõivad ja kirurgilised tekstiilid eraldi ning transporditakse pesumajja spetsiaalsetes õhukindlates kottides, mis tagavad kõigi tervishoiutekstiile käsitlevate inimeste ohutuse. Erilised kotid lahustuvad alles pesumasinas vastava pesuprogrammi käigus.
“Teine põhimõte on barjääriloogika – Lindströmi pesumajades on kasutusel tunnelpesumasinad, mis tähendab, et neil masinatel on kaks ust, mis avanevad erinevatesse ruumidesse. Must pesu läheb sisse ruumist, kus tegeletakse vaid musta pesuga ning peale hügieenilist pesuprotsessi võetakse need välja juba teisel pool seina asuvast ruumist, kus on vaid puhas pesu. Nii on välistatud, et puhas pesu võiks oma hügieenilisuse kaotada,” selgitab Raudkepp, kuidas on pesumajades ristnakkuse oht miinimumini viidud.
Lindströmi meditsiinivaldkonna tööriiete kohta saad lugeda lähemalt SIIT.
