Tänapäeval on digitaliseerimine jõudnud igale poole, ka tekstiili valdkonda. Kui praegu aitavad kiibiga varustatud rõivad ettevõttel säästa aega ja keskkonda, siis tulevikus võivad “digirõivad” täita näiteks ka läbipääsukaardi või tööaja arvestamise abimehe rolli.
Tekstiilirendiettevõte Lindström digitaliseeris ehk varustas RFID-kiibiga oma tekstiilid kaks aastat tagasi. Hetkel leiavad need kasutust tööriiete valdkonnas, kuid üsna lihtsalt saaks digitaliseeritud süsteemi käivitada ka näiteks vaipade või hotelli- ja meditsiiniasutuste tekstiilide puhul.
“Kiibilt infot lugedes saame tõhusalt kätte kogu tekstiili loo – näha on tekstiili koostis, selle liikumine pessu või tagasi kliendi juurde, kandmine, pesemine, parandamine ja selle eluea lõppedes taaskasutusse saatmine – teisisõnu kogu elutsükkel. Kliendi jaoks tähendab see tehnoloogia võimalust vähendada näiteks töörõivaste haldamisele kuluvat aega. Samuti võib digiandmete analüüsi tulemusel sündida järeldus, et kõiki rõivaid polegi sellises mahus vaja,” toob Lindströmi võtmekliendijuht Lisette Vahar välja digiriiete eelised ja lisab, et kasude loetelu sellega veel ei piirdu.
Kadus kadunud riiete probleem
Väikese riidesildi sisse paigutatud kiipe skännitakse lugeriga väga mitmes etapis – kantud rõivaid kliendi juurest tuues, pesulas nii mustade kui pestud tööriiete lauas, parandamisel, pakkimisel ja autojuhi poolt taas “tööpostile” viies. See annab võimaluse tööriiete liikumisest põhjalik ülevaade saada.
“Varasemalt, kui klient andis teada kaduma läinud riietest või avastasime ise tekstiili puudumise, oli jälgede ajamine keeruline,” meenutab Vahar. Ta toob välja, et digitaliseerimine on kadunud riiete hulka vähendanud 80%. Ühtlasi on väga harvaks jäänud ka inimlikud vead nagu näiteks tööriiete parandusvajaduse märkamata jätmine või selle pakkimine vale kliendi saadetise juurde. “Süsteem kuvab tekstiiliga seotud märguandeid ekraanidel ja nii väheneb oluliselt tõenäosus, et protsessis midagi valesti läheb või märkamata jääb,” lisab Vahar.
Ettevõtted väärtustavad aja- ja rahasäästu ning keskkonnahoidu
Digitaliseeritud tekstiilide andmed liiguvad automaatselt e-keskkonda, mille abil saavad tööriideid rentivad ettevõtted kõiki toiminguid 24/7 teha. eLindström keskkonna kaudu teevad ettevõtted 98% riiete tagastus- ja paranduspäringutest.
Eesti toitlustussektori suurima varustaja Kaupmees Grupi personali- ja kvaliteedijuht Katrina Ninepu-Roosaar kinnitab, et investeering tööriiete renditeenusesse ja pakutavad digilahendused on end täielikult õigustanud.
Eriti suur kontrast ajakulus ulatub perioodi, mil ettevõte rõivaste eest veel ise hoolt kandis. Töörõivaste tellimine ja nendega seonduv logistika nõudis personalijuhi sõnul meeskonnalt üle mõistuse palju tähelepanu. „Meie meeskond töötab paljudes asukohtades üle Eesti ja kõigile just nende töölõigule sobivate riiete otsimine, töötajate mõõtmine, tellimine, saatmine – see kõik võttis väga palju aega. Jõudsime Lindströmi tekstiilirenditeenuseni ja saame nüüd oma aega hoopis targemini kasutada,” jätkab Ninepu-Roosaar.
Tema sõnul muutus Lindströmi teenuse kasutamine veelgi mugavamaks tänu e-keskkonna käivitumisele. „Saame jälgida oma tellimusi ja tarneid, korraldada tagastusi, jätta tagasisidet ja tõstatada probleeme. Koguaeg on selge pilt ees, kuidas teenus Kaupmehes toimib,“ lisab personalijuht. Ta märgib, et aja, raha ja teiste ressursside kokkuhoiu kõrval peavad nad väga tähtsaks ka keskkonnajalajälje vähendamist, töötajate rahulolu ja esinduslikku välimust klientide ees, millele Lindströmi teenus on tugevalt kaasa aidanud.
Lindströmi võtmekliendijuht toob välja, et laiema trendina on märgatav see, et kliendid väärtustavad üha rohkem keskkonnamõju vähendamist. eLindströmis näeb ettevõte, palju on ta tänu Lindströmi keskkonnasõbralikule tekstiilirenditeenusele aastas säästnud vett, pesuvahendit ja energiat ning palju ära hoidnud CO2 heidet ja tekstiilijäätmeid. Digitaliseeritud riided aitavad ka Lindströmil endal keskkonnaga seotud infot täpsemini koguda ja analüüsida. “Kiip kannab infot riiete koostise ja tüübi kohta, selle alusel saame ka riided taaskasutuseks õigesti ja sujuvalt sorteerida, pidada arvestust ümbertöödeldavate riidekoguste kohta – kõik see on hõlbustanud protsesse meie roherevolutsiooni teekonnal,“ täpsustab Vahar.
Tema sõnul on tänu digitaliseeritud andmetele koos klientidega leitud võimalusi ka rõivakasutuse kokkuhoiuks. “Digiandmete pealt on riiete kasutamine hästi näha ning kui tööstuse standardid või muud nõuded takistusi ei sea, oleme soovitanud ka komplekte vähendada, et vältida seisvate komplektide eest teenustasu maksmist,” selgitab Lindströmi esindaja.
Trend on riiete ühiskasutuse suunas
Kiibistatud tööriided võivad olla isikupõhised, ent üha rohkem eelistatakse ühiskasutuses riideid. “Nii näiteks võivad jakki suurusega 50 kasutada erinevad töötajad. Ühiseks kasutamiseks mõeldud riietega on võimalik teatud kulusid kokku hoida. See on hea lahendus näiteks vahetustega töö puhul, samuti on harva tegelikkuses kõik tööriided kasutusel – ikka juhtub, et keegi haigestub või puhkab, siis saab rõivast suuruse sobivusel kasutada kolleeg,” ilmestab Vahar olukordi, mil ühiskasutuses riided loovad suurema paindlikkuse.
Vähem tööriideid võimaldab käibes hoida ka Lindströmi uus teenus Flex, millega korraldatakse rõivaste ühiskasutust ettevõtte enda ruumides asuva väljastusjaama abil. Töötaja võtab vajalikud riideesemed oma töötajakaardiga, mille abil saab lugeda ka töörõiva kiipi. Vastavalt ametikohale ja töötajale saab määrata, milliseid riideid ja millises koguses saab konkreetse kaardiga võtta. See annab ka töötajale endale kindlustunde, et ta võtab rõiva, mis on just tema töö tegemiseks ette nähtud. Flex teenuse plussiks on tänu paindlikule ühiskasutusele vähesem komplektide vajadus, samuti tavateenusega võrreldes spetsiaalselt kohandatud andmeanalüüsi formaat. Kuna aga Flex teenus eeldab lisaseadmeid, on see Vahari kinnitusel tasuv eelkõige suurtele ettevõtetele, kus töötajaid rohkem.
Digiandmete kasutusvõimalused avarduvad
Lindströmi võtmekliendijuhi sõnul liigutakse tulevikus veelgi täpsema ja paindlikuma andmeesitluse poole. Tema sõnul on eriti näha klientide kasvavat huvi keskkonnasäästu puudutavate andmete kohta. “Kliendid soovivad, et keskkonnamõju oleks arvutatud nende enda mudelite põhiselt, andmed oleksid integreeritud, reaalajas uuenevad ja personaalsemad. Töö selles suunas jätkub,” ütleb Lisette Vahar.
Küsimusele, mida tulevik veel uut tuua võib, vastab Vahar, et avarduda võivad ka riiete enda funktsioonid. “Kiibistatud tööriietel on kõik eeldused toimida näiteks uksekaartide asendajana. Töötaja ei saa teatud tsoonidesse sisse vale riidega – see tõstab ka ohutust, kuna näiteks kõrgema riskiga või hügieeninõuetega tööruumidesse ei tohigi tavariietes minna,” märgib Lindströmi võtmekliendijuht.
